Läbirääkimisi võimalike investoritega, kes võiksid osaleda uutes ettevõtetes omanikena, hetkel ei toimu. „Infortar on olnud valmis panustama positiivse otsuse korral ning aitama Eesti riiki ka oma teadmistega,“ kordas minister juba varasemalt väljaöeldut.
„Kui Euroopa Komisjonist tuleb siiski negatiivne otsus, siis asub tegutsema uus ettevõte ning seejärel saab riik juba otsustada, kas võõrandada sellest mingi osa, kaasates partnereid, või näiteks viia börsile. Kõik on võimalik tulevikus,“ märkis Michal.
Kas see on eetiline, kui pärast Euroopa Komisjoni otsust riigiabi tagasimaksmisest esitab riik Estonian Airi kohta pankrotiavalduse, mis rahuldatakse, ja alustab Estonian Airi vanade klientide ja inventariga (lennukite/lennulepingutega) uue ettevõttena?
„Riik saab käituda ainult seaduslikult ja täiesti uue ettevõtte asutamine on Euroopa Liidu reeglite ja Eesti seadustega kooskõlas. Sama on teinud mitu teist riiki, näiteks Belgia. Ebakorrektne on väide, et uus ettevõte alustab Estonian Airi klientide, lepingute ja inventariga. Äri ülekannet kindlasti ei toimu ja uuel ettevõttel on erinev äriplaan. Oleme ka korduvalt varem täpsuse huvides rõhutanud, et tegemist on uue ettevõttega. Kliendid ja inventar saavad uue ettevõtte osaks positiivse otsuse korral,“ toonitas Michal.
Samuti kinnitas Michal, et vastavalt Euroopa Liidu reeglitele on turupõhiselt töötava lennuettevõtte asutamine lubatud, mitte ei ole käsitletav riigiabina. „Näeme seda ka täna, et Eestis baseeruv lennuettevõte suudab kasumlikult toime tulla. Praegu on probleem varasemad kapitalimaksed ettevõttesse ja muud valikud, mis varem on tehtud,“ lausus ta.
Viimasena toonitas Michal, et valitsus peab väga oluliseks Tallinnas baseeruva lennufirma olemasolu, kuna sellest sõltub Eesti majanduse käekäik, turism ning meie inimeste liikumisvõimalused. Mõju võib olla tema hinnangul SKP-le 70-130 mln eurot.